Wednesday, November 14, 2012

Olla või mitte olla?


Olla või mitte olla?- See on küsimus!
Mis oleks üllam: Vaimus taluda kõik nooled,
mida vali saatus paiskab... või tõstes relvad
hädamere vastu vaev lõpetada? Surra, magada.
Muud midagi! Sest nõnda uinudes kaoks hingepiin
ja kõik need tuhat häiret, mis meie liha pärib
looduselt. See oleks lõpetus, mis nii hardasti on
ihaldatav. Surra, magada? -Jah magada! Võib olla
undki näha. Siin ongi konks! Sest see, mis unenäod
meil võivad tulla selles surmaunes kui maise möllu
puntrast pääseme, see paneb kõhklema. Siin peitub
põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk. Kes taluks aja
piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi,
põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust
ning jalahoope, mis malbe teenekus saab väärituilt
kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga?!
Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus,
kui kartus millegi ees pärast surma - sel uurimata maal,
kust ükski rändur ei tule tagasi - ei rabaks tahet, mis
pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste, tundmatute 
juurde? Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki ja 
südiduse loomulikust jumest saab nukra mõtte põdur 
kahvatus ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt targutuste tõttu kalduvad ja 
kaotavad teo nime... Aga tasa!


Japjap. Koolis on Hamlet kohustuslikus kirjanduses. Üsna keeruline raamat on tegelikult, aga see monoloog on hea, väga hea! Esimesed korrad ma ei mõistnud mitte midagi, mis ma läbi olin lugenud, kuid uuesti ja uuesti läbi lugedes, olen seda pointi mõistma hakanud ja see on super!

Lisasin küsimuse ka vasakule kõrvale.. niiet ootan tagasisidet :)

Homme, neljapäeval lähen juba Tallinnasse. Ilmselt siis homme Gerle ja Allaniga. Reedel on aga kauaoodatud 101 last Toompeale lõppfoorum. Pärast seda saavad kõik meie osalejad tasuta kinno ja õhtul plaanitakse midagi koos teha. Ma ei jõua ära oodata!!! :) Laupäeval olen ilmselt Tartus Rahvusvahelise õppurite päeva raames EÕEL-i infoletis koos Martiniga. Ja õhtuseid plaane polegi. Igaljuhul tõotab tulla väga vahva nädalavahetus.
Eile oli meeleolukas päev. Kuna enamus kümnendike olid Tallinnas klassireisil, siis tunnid toimusid B-katega koos ja kokku oli meid 11. Koolipäev ka juba läbi enne ühte. Ma ei tea miks, aga terve päev oli nii hea tunne ja märkasin meeletult palju positiivseid asju enda ümber ja see tegigi vist päeva nii ilusaks.
Ahjaa, õhtul rääkisin Andresega igasgustes maailma probleemidest ja poliitikast. Mõnus oli kellegagi üle pika aja natukene mõistlikku juttu ka ajada ja oma seisukohti jagada. 

Arvuti mängib igasuguseid vigureid koguaeg, ilmselt on viirus sees. Keegi võiks mu windowsi üle kirjutada :))

Aga mis seal ikka siis. Kirjutasingi, sest tahtsin teiega seda Hamleti monoloogi jagada, pani mõtlema.


šokolaad on hea

Hoidkem ikka pea püsti :)!




Tuesday, November 13, 2012

Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita.

höhö, mul Twitteris juba 99 followeri :D

aga


Edu mõistmisel! ;)


Ja ÜK-st ka uus video valminud meie super Maidu poolt:


Armastan teid kõiki!!!


Midagi minust ka..

*Ma kardan meeletult teravaid asju nagu noad, kanüülid, nõelad.
*Mesikäpa küpsised on üüüberhead! (okei see vist kõigi arvates nii)
*Mu lemmikraamat hetkel on "Mees, kes teadis ussisõnu"
*Ma lõikasin kunagi oma tukka sik-sak kääridega ja sain juuksurilt sõimata.
*Kõik loomad on ilusad, nunnud ja head ja keegi neist ei vääri halba kohtlemist. Isegi kui nad su vaiba täis lasevad, ei tasu looma oimetuks peksta. See on ju nende loomuses. Lihtsalt suur loomaarmastaja olen :)
*Minu arust on Eesti(ja ka Norra, Rootsi, Soome, heaolumaade) kohtusüsteem suht pekkis. Mitte, et ma nüüd meeletult palju teaksin selle kohta. Aga... minu jaoks tundub niiiiiiivõrd ebaõiglane see, et meie vangid elavad paremat elu kui näiteks pooled Eesti inimesed - saavad 3 korda päevas süüa, jõusaalis käia, teha käsitööd, telekat vaadata mõnel pool (Breivik vist) jne. Ja seda kõike MEIE raha eest. Meie, kes me elame halvemini kui nemad. Neid peaks keti otsas hoidma ja kord päevas viilu leiba viskama. (okei võib-olla läheb liiga karmis). aga eii.. inimõigused. Fuck off oma inimõigustega. Mis õigusega võetakse kelleltki elu??? Mis kuradi õigusega tehakse aus inimene paljaks ja siis veel elatakse tema kulul? Või siis see teine variant, et inimese tapmise eest või siiis vägistamise või muu jubedusega saadakse tingimisi ja mingi faking netipiraatluse eest eluaegne? Kus on siin õiglus? Saan aru, et paljud tõesti kahetsevad kõike, mis tehtud, aga seda tagasi ei saa võtta. You stilll pulled a trigger. Ja nagu mu sõbranna ema ütles: "Ära kunagi tunne vangile kaasa".
Okei. Ilmselgelt ma liialdasin päris palju, võib-olla ka mitte, kuid point jääb ikka ju samaks...
Uhh.. sain nüüd ennast natuke välja elada :))
* Ma käisin kunagi mõned kuud karate trennis.
*Tantsimine on laheeeee!
*Ma ei oska laulda ja ma ei pea viisi, aga mulle meeldib nii väga laulda. Kadrian ja Birgith käsivad mul koguaeg vait jääda, kui ma lõõritan :(
*Ma olen täna liiga palju kofeiinitablette söönud.
*Mu ema on kõige lahedam!
*Ma ei kannata näppude, kaela ja kõige muu kraksutamist.
*Veevalaja olen ja ma nutan tihti.
*Pildistada meeldib mulle ka.
*Lasteaias olin ma kindel, et minust saab printsess ja, et mu lasteaiakaaslane ehitab mulle lossi ja saab minu printsiks.
*Mu enesehinnang ei ole just kõige kõrgem.
*Ma ei solvu peaaegu kunagi, aga kui solvun, siis ikka põhjusega.
*Ma olen üsna kergeusklik ja naiivne.
*Ma ei oska oma raha hoida.
*Ahjaa, pärast printsessi unistuse purunemist olin kindel, et minust saab laulja.
*Mul olid kunagi hästi pikad, ilusad ja SIRGED juuksed.. ooh I miss those days.
*Mundris mehed on hotid!
*Tomatimahl on eluhää.
*Ma olen ise luuletusi kirjutanud :3
*Minus on venelase verd. Mu emapoolsed vanavanemad olid mõlemad venelased.. Külge küll midagi pole jäänud :D võib-olla natukene..
*Kui ma kokkan, siis ma tavaliselt improviseerin... Alati see hästi ei lõppe.
*Mulle ei meeldi ühikas elada... Ma ei suuda taluda seda, et kui pärast kümmet kuskil vales kohas viibin, siis kohe saab õiendada ja vahest ka märkuse ja kõik jutud. Pluss toa jagamine... Mitte, et mu toakaaslastel midagi viga oleks, aga lihtsalt ei istu mulle see süsteem.
*Ma olen tegelikult päris palju elu näinud... vähemalt ma arvan nii :D
*Ma hääletan päris tihti. Hääletajakarjäär sai alguse, kui Kadriga kunagi otsustasime Võrru ratastega sõita ja poole tee peal sai viitsimus otsa, kuid Võrru oli siiski vaja minna. Seega viskasime rattad võssa ja läksime häälega edasi. Tagasi tulime häälega sinnamaani, kus meie rattad olid ja väntasime siis ilusti koju. Sealt tripist on meeles üks tsitaat: "Ooh, Võhandu jõgi... Eesti pikim jõgi." Kadri vist ainult mõistab seda :D
*Ma unistan ropult palju.. liiga palju vist isegi.
*Ropendan ka neiu kohta vahepeal tsut tsut too much.


Aaahh. Aitab kahh !




Ma lihtsalt pidin...



So, so what,
I'm still a rockstar.
I got my rock moves
and I don't need you tonight!



Uuh, jep those hair.




Tegelikult olen edev kaa.


Stay tuned!




Monday, November 12, 2012

"Kes Türgis pole käinud, see elu pole näinud."

hey fellas!

   Leidsin jälle tahtmise kirjutada. Taaskord ei teagi nüüd kust alustada, aga alustame siis algusest. 
Paiknen ma siiani Nooruse ühikas ja kooliks siiani veel Nõo Reaalgümnaasium. Nagu ühiselamutes ikka, siis on ka siin olnud omajagu draamat. Enamasti NRG paari abituriendi poolt välja antud gossiplehe tõttu, milles oli ka minust esilehel päris korralik 'artikkel'(kui seda saab nii nimetada). Mina suhtusin asja rahulikult ega läinud ähmi täis, kuid see teema aeti niivõrd suureks, et rebaste tutvumisõhtul pidin väitlema ühe lehe kirjutajaga teemal "Kollane ajakirjandus - kas inimeste eraellu sekkumine või sõnavabadus?". Ma ei tea, kas see kõik seda väärt oli, aga loodan siiralt, et lehe väljaandjad võtavad natukene tagasi ja mõistavad, et selline asi on nõme ja riivab paljude tundeid. Rohkem ma avalikult seda teemat lahkama ei hakka.










 Aa, ns lambipilt











toakaaslasega

   Eelnevast jutust käis läbi ka Rebaste tutvumisõhtu - see on NRG-s traditsiooniline üritus, mida abituriendid kümnendikele korraldavad. Tavaliselt valmistatakse selleks ette ka mingi video kooli uustulnukatest ja olemas see ka oli. Iga klass pidi ürituseks ette valmistama klassi tutvustuse. Kui B ja C klass mõtlesid lausa oma klassi kohta laulud, siis meie, A-kad, olime laisad ja tegime lühikese laulupopurii ja põhimõtteliselt mängisime lolle. Tutvumisõhtul lastakse rebastel enamasti oma isikuomaduste või oskuste vms põhjal midagi teha, nt: Ants, kes on päris lühikene, pidi kirjutama kõne teemal "Kas pikkus loeb?" ja paralleelikas, kel perekonnanimeks Laar pidi kirjutama kõne teemal "Kui oleksin päevaks Laar" (vms, võin eksida sellega). Klassivend, kellele lapsed ei meeldi sai õhtuks ühe lapse (nuku) eest hoolt kanda ja pidi ka lõpuks kirjutama kõne teemal "Kui mu laps oleks gei". Üks klassivend, kel perekonnanimeks Lilla, kutsuti ette laulu "Miski on lilla" saatel. Musikaalsed inimesed (lauljad, pillimehed) saadeti ühes tantsutüdrukutega (mina ja Claudia) ette valmistama vabalt valitud muusikalist etteastet.  Kogu ürituse vältel said pisteliselt kõned ette loetud ja laulud lauldud. Mõistsin, et mul ikka andekad ja loovad klassivennad-õed, paralleelikad. Toimus veel palju asju, aga ma ka ei mäleta :) Seda ma tean, et õhtu oli väga meeleolukas ja naerda sain mina ikka korralikult.




   Päris palju asju on tegelikult südame peal. Tahaks nii rääkida ja usaldada, aga kardankardan nii vöga. A ma olin kõrges palavikus tükk aega, arst arvas, et stressist ja läbi käis ka sõna "psüühikahäired". Pretty scary, huh?

  Aga 2.-5. november toimus EÕELi Üldkoosolek, kus mina osalesin seekord fotograafina. Kohale läksin juba 1. novembril korraldusmeeskonna ja meediatiimiga. Õhtu oli lõbus ja meediatiimile räägiti, mida meilt oodatakse. Ööbisime me Paide noortekeskuses. Hoone oli üsna suur ja väga ilus. Sain üle pika aja piljardit ka mängida, polnudki nii kehv, kui arvasin. :D Aga Maiduga naersime tükk aega seda, kui kõva kolinat kogu see süsteem seal tegi. Et kellelgi madratsipumpa ei olnud, pidin magama külmal põrandal. Panin küll endale pusad ja püksid alla, aga ega neist väga kasu olnud. Kui aeg magama oli minna, siis muidugi seda und ei olnud ja sai veel tükk aega räägitud ja itsitatud.  Õhtust ka paar head tsitaati: "See rätik on veel tugevalt niiske!", "Ma ei ole ju loll, aga midagi liigub seal!" (puu vari).
   Järgmise päeva hommikul kolisime kogu oma tavaariga Paide gümnaasiumisse. Aega oli meil palju, seega saime koolimajaga lähemalt tutvuda. Umbes 2-3 ajal saabusid esimesed delegaadid ja paparatso töö võis alata. See inimeste saabumine on alati üks meeletult tore asi... kõigi tuttavate nägude taasnägemisrõõm on nii suur ja hea tunne tekib ju oma inimeste keskel olles. Ma pikalt ei viitsi kirjutada, mis seal juhtus. Sellest saate lugeda siit : http://xxviiyk.wordpress.com/ . Aga no nalja sai ka ikka omajagu. Pikk varahommikune vestlus saarlase(saarlastega) osutus väga huvitavaks. Kurjaks said nad aga selle peale, kui rääkisin, et ma kõikjal mujal olen käinud, aga Saaremaale pole veel oma jalga tõstnud. Peale selle sai magamatusest veel igasugust kelbast aetud. Ja ikkagi... Kes Türgis pole käinud, see elu pole näinud. Pigem siis vist ikka Saaremaal.

Aga rõõm on kuulda, et öeldakse, et meediatiim tegi head tööd :)




   Mis veel huvitavat... a nädalavahetusel tuli mul filmihullus peale. Laadisin alla terve portsjoni väärt filme nagu nt: "Shawshank Redemtion", "Godfather 1,2,3", "City of God", "Inception", "Scent of a woman", "Forrest gump" jne. Alustasin reede õhtul ja siiamaani vaatan. Pühapäeval käisin Rasmusega kinos "007 Skyfalli" vaatamas. Täiega vinge oli. Eriline actionfilmide fänn ma ei ole, aga see oli küll selline täpselt paras. Plaanin nüüd veel neid Eesti filme ka vaatama minna... need "Seenelkäik" ja "Deemonid", mis väidetavalt pidid ka olema Eesti ühtedest viimase aja parimatest filmidest nagu ka "Puhastus".


  Aga jutt venib maru pikale vist juba. Varsti kirjutan jälle. Olge mõnusad :)!

'





 Don’t ever wrestle with a pig. You’ll both get dirty, but the pig will enjoy it.—Cale Yarborough






Followers