Tuesday, February 23, 2010

Sõprusest ja armastusest






Natuke hilja vist sõprusest, sest sõbrapäev ammu läbi, kuid siiski - sõprus on ju igalpool ja kogu aeg nagu ka armastus.
Kas te olete vahel mõelnud, mida te teeksite ilma sõpradeta? Olete? ma usun küll , mina ka . Kõigepealt panen siia mõned head mõtteterad sõprusest:

*Üksinduses, haige olles, segaduses - ainuüksi teadmine sõprusest aitab vastu pidada, isegi siis, kui sõber on jõuetu aitama. Piisab sellest, et nad olemas on. Sõprust ei vähenda aeg ega kaugus, ei vangistus ega sõda, ei kannatused ega vaikus. Just neil hetkil kinnitab sõprus tugevamini juuri. Just neist hetkist puhkeb ta õide.
Pam Brown
*Sõber on see, kellega julged olla sina ise.
Pam Brown

Ja kui aus olla, siis on mul ka "sõpru", kellega ma ei saa olla/ ma ei oska olla mina ise...

* Kõige õnnetum inimene maailmas on see, kellel pole sõpru. Temast õnnetum on vaid see, kellel on halvad sõbrad.
* Ma ei armasta sind mitte üksnes seepärast, kes sa oled, vaid seepärast, kes mina sinu seltsis olen. Ma ei armasta sind mitte üksnes seepärast, kuhu sa oled jõudnud, vaid ka seepärast, kuhu mina sinuga jõudnud olen. Ma armastan sind seepärast, et sa oled teinud rohkem kui mistahes õpetus, et mind paremaks muuta, ja sa oled teinud rohkem kui mistahes saatus, et mind õnnelikuks muuta. Sa oled teinud seda ainsagi puudutuseta, ainsagi sõnata, ainsagi viipeta. Sa oled teinud seda, olles sina ise. Võib-olla sõbraks olemine just seda tähendabki.
*See on hämmastav, et ümbritseme end nii paljude inimestega, keda sõbraks kutsume, ja tegelikult on meil vaid mõni üksik tõeline sõber.

Neid on veel sadu, tuhandeid.
Need kõik vastavad tõele.
* Kõige õnnetum inimene maailmas on see, kellel pole sõpru. Temast õnnetum on vaid see, kellel on halvad sõbrad.
Ma olen õnnega valatud, mul on palju sõpru ning mul pole halbu sõpru ja isegi kui on, siis need paremad asendavad halva sõpruse oma headusega ning ma ei näegi vahet.
Ma olen õnnelik, et mul on nii palju sõpru, kes mind ümbritsevad, ka kaugel. Vahel ei väärtusta ma neid õigesti ja teen neile haiget ja endal on pärast ju crap tunne. Seepärast üritangi ma kõikidesse suhtuda mõistvalt ja hästi, sest ma ei taha, et mulle tehakse haiget. Mul on sõbrad, keda ma saan usaldada ja ma loodan, kes mind usaldavad. Tahaks kõiki pma sõpru kallistada praegu. Hugg!
Vahepeal on ka sõprus selline, et selle sõbraga sa ei saa koos olla, kuid ilma temata ka ei saa. Nii on, kuid selline sõber minul teab minust väga palju ja tema on üks kallimatest! :)
Sõprus on armastus ilma tibadeta.

Armastusest siis mõni mõttetera:

*Armastus on see, kui karukoopast väljub rase rebane.
*Armastusest vihkamiseni on vaid üks samm
*Armastus on eksiarvamus, nagu erineks üks naine teistest naistest.

Armastus toidab kogu universumit. Ta on elu kõige tähtsam koostisosa. Lapsi tõmbab armastuse suunas, nad kasvavad armastuses ning surevad ilma selleta. Armastus on energia, mis ringleb maailmas; ta eksisteerib kõikjal ning kõiges. Teie elus pole mitte ühtegi aspekti, mis ei hõlmaks armastust. Isegi kõige pimedama hetke sees on olemas armastuse element – vajadus armastuse järgi, selle puudumine või igatsus luua armastust rohkem. Nii palju teie planeedi energiast on suunatud armastuse hankimise suunas. Ja samas on olemas ka hulgaliselt mõttevorme, mis muudavad armastuse kogemise väga raskeks.

Ma armastan oma peret, ma armastan oma sõpru, ma armastan loomi, ma armastan tantsimist. Ma armastan elada ja palju muud! Kuid seda päris armastust pole ma vist veel proovida saanud. Võib-olla natuke. Kui teda näen, põksub süda kiiremini ja kõvemini, temaga koos olles tunnen end turvaliselt. Tema kõnesid ma ootan ja tema naeratusi ma analüüsin ja tema silmi ma jumaldan ja nii edasi. See võib-olla ongi hoopis ühepoolne armastus, ma ei tea.:D Igatahes on see eriline tunne, mida peaksid kõik kunagi tunda saama.
Vahepeal kui tunnen end üksinda või halb tuju või mase, ütleb minu kallis sõber Sillu koguaeg, et mul on armastust vaja, ma ütlen, et keegi ei paku mulle armastust ja tema ütleb, et pakub ikka küll, kuid ma ei leia seda:D

Nüüd ma olen siia kõik oma imeliku mõttemaailma kokku kirjutanud ja kirjutan nüüd natuke veel.

Ma võin ju olla ilus, Mul võib olla ju hea iseloom, Ma olen hooliva ja sõbralik, Ma naeran alati, Nii palju kui võimalik, sest mul on nii hea, Kuid keegi ei näe tegelikult mu sisse, Ka mina olen haavatav, Ka mina saan haiget, Ma ei pruugi seda välja näidata, sest mulle ei meeldi haletsemine, lohutamine. Ma saan ise oma asjadega hakkama, ma saan oma muredest täiesti üksinda jagu, mul pole vaja, et teise minu pärast nutaksid, ei, ma ei taha seda, ma võtan elult kõik, mis võtta annab. mul on hea elu, kuid kui minuga halvasti käitutakse käitun mina ka. Ma võin olla vastikum kui keegi teine, aga te ei tea seda. Te näete ainult seda väikest tüdrukut, kes naerab ja naeratab päevad läbi, aga te ei näe selle väikese tüdruku sisse, kuigi te võiksite. Ka minul on süda ,millel on palju kordi haiget tehtud, ja on haavu, mis ei parane kunagi,isegi, kui ma homme jälle naeran, mu süda valutab ikkagi, senikaua kuni keegi selle terveks teeb, nii kaua kuni keegi lõpuks suudab mu haavu parandada, aga seda kedagi jään ma vist elu lõpuni ootama, ja neid pisaraid jään ma elu lõpuni peitma.
Kuid ma loodan, et ma ei pea jääma neid elu lõpuni peitma. Ma loodan, et tuleb keegi ja parandab mu haavad südames. See keegi peab olema väga hea, sest noahoope on palju.

No comments:

Post a Comment

Followers